PEIPSI LODI

 

Lodi on Emajõel ning Peipsil liiklemiseks kohaldatud omapärane mahukas tavaliselt ühemastiline purjelaev, mida kasutati Emajõel kaubaveoks teadaolevalt juba 14. sajandil. Lotjadel viidi Venemaalt hansalinna Tartusse karusnahku, vaha, mett, lina ning kanepit, samamoodi jõudsid Tartusse küttepuud. Tihti veeti kuni 35 meetri pikkuseid lotjasid sihtpunktini kaldalt köiega inimjõul. Suurem osa lotjasid ehitati Peipsi paadimeistrite poolt – kõige tähtsam lodjaehituskeskus oli Podlipka küla Oudova maakonnas. Lotjade ehitamine lõpetati 1918. aastal ning viimased neist omanäolistest purjekatest muudeti seoses aurumasina tulekuga esimese vabariigi ajal purjedeta puksiiritavaks pargasteks.

Emajõe Lodjaselts on kogutud teadmistele tuginedes ehitanud maailma ainukese Peipsi lodja, mis pakub huvilistele ainulaadset võimalust sõita mööda hansaaegseid kaubateid Võrtsust Peipsini, nautida Emajõe ürgset loodust ning tutvuda kohalike elu-oluga.

                                    

Tehnilised andmed ja ehitus

Peipsi lodja ehitusvõtted on püsinud muutumatuna aastasadu. Iseloomulikumaks jooneks on klinkerplangutusega laevakere, kus külmpainutatud laudu tihendatakse puitliistude ning raudklambritega – tehnika, mis mujal Euroopas juba 500 aastat tagasi uuemate vastu välja vahetati. Põhilise ehitusmaterjalina kasutati männipuud, väiksemate lotjade puhul ka kuusepuud. Ehkki lodi oli madala süvisega, lühikene ning lai (pikkuse ja laiuse suhe 2:1,3) oli nende kandevõime korralik, kõikudes olenevalt laeva suurusest 16-200 tonni vahel. Emajõe Lodjaseltsi 2005 aastal ehitatud lodi on 12 meetrit pikk, 7,5 meetrit lai ning selle süvis küünib 0,7 meetrini. Masti pikkus on 15 meetrit ja puri selle jaoks 100 ruutmeetrine.

 

Huvitavat

  • Meremuuseumi andmetel on lodja näol tegu ühe maailma suurima klinkerplangutusega jõelaevaga.
  • 1472 aastal jõudis just lotjadel koos Moskva suurvürst Ivan III pruudi Sofia kaaskonnaga läbi Tartu Vene vürstideni Bütsantsi vapp – kahepäine kotkas, mille üks pea vaatab itta teine läände. See kotkas kaunistab praeguseni Vene föderatsiooni vappi.
  • Lodi oli ka vene kaubahärrade poolt laialdaselt kasutusel, kes nendega Pihkvast Tartusse kaupa vedasid – Tartus oli neil koguni eraldi linnajagu koos kahe õigeusukirikuga.
Emajõe Lodjatee