PEIPSI LODI
Lodi
on Emajõel ning Peipsil liiklemiseks kohaldatud omapärane mahukas tavaliselt
ühemastiline purjelaev, mida kasutati Emajõel kaubaveoks teadaolevalt juba 14.
sajandil. Lotjadel viidi Venemaalt hansalinna Tartusse karusnahku, vaha, mett,
lina ning kanepit, samamoodi jõudsid Tartusse küttepuud. Tihti veeti kuni 35
meetri pikkuseid lotjasid sihtpunktini kaldalt köiega inimjõul. Suurem osa
lotjasid ehitati Peipsi paadimeistrite poolt – kõige tähtsam lodjaehituskeskus
oli Podlipka küla Oudova maakonnas. Lotjade ehitamine lõpetati 1918. aastal
ning viimased neist omanäolistest purjekatest muudeti seoses aurumasina
tulekuga esimese vabariigi ajal purjedeta puksiiritavaks pargasteks.
Emajõe
Lodjaselts on kogutud teadmistele tuginedes ehitanud maailma ainukese Peipsi
lodja, mis pakub huvilistele ainulaadset võimalust sõita mööda hansaaegseid
kaubateid Võrtsust Peipsini, nautida Emajõe ürgset loodust ning tutvuda
kohalike elu-oluga.
Tehnilised andmed ja ehitus
Peipsi
lodja ehitusvõtted on püsinud muutumatuna aastasadu. Iseloomulikumaks jooneks
on klinkerplangutusega laevakere, kus külmpainutatud laudu tihendatakse
puitliistude ning raudklambritega – tehnika, mis mujal Euroopas juba 500 aastat
tagasi uuemate vastu välja vahetati. Põhilise ehitusmaterjalina kasutati
männipuud, väiksemate lotjade puhul ka kuusepuud. Ehkki lodi oli madala
süvisega, lühikene ning lai (pikkuse ja laiuse suhe 2:1,3) oli nende kandevõime
korralik, kõikudes olenevalt laeva suurusest 16-200 tonni vahel. Emajõe
Lodjaseltsi 2005 aastal ehitatud lodi on 12 meetrit pikk, 7,5 meetrit lai ning
selle süvis küünib 0,7 meetrini. Masti pikkus on 15 meetrit ja puri selle jaoks
100 ruutmeetrine.
Huvitavat
-
Meremuuseumi andmetel on lodja näol tegu ühe maailma suurima
klinkerplangutusega jõelaevaga.
- 1472 aastal jõudis just lotjadel koos Moskva suurvürst Ivan
III pruudi Sofia kaaskonnaga läbi Tartu Vene vürstideni Bütsantsi vapp –
kahepäine kotkas, mille üks pea vaatab itta teine läände. See kotkas kaunistab
praeguseni Vene föderatsiooni vappi.
- Lodi oli ka vene kaubahärrade poolt laialdaselt kasutusel,
kes nendega Pihkvast Tartusse kaupa vedasid – Tartus oli neil koguni eraldi
linnajagu koos kahe õigeusukirikuga.
Emajõe Lodjatee
|