KALEPURJEKAS

 

Kale on Võrtsjärvel kasutusel olnud traditsiooniline puust klinkerplangutusega traalerpurjekas, mida oma graatsilise välimuse tõttu tihti ka lõbusõitudel ja regattidel kasutati. Saleda kerega kalepurjekal on kaks kolmnurkset purje – masti küljes suur põhipuri ja selle ees väike kliiverpuri. Traalimisel sõideti allatuult vedades enda järel 3-4 meetri laiust ning 4-5 meetri pikkuste tiibadega tunnelja kujuga traalervõrku. Nimi kale isegi on tulnud traalimisel kasutatud suuresilmalise võrgu ehk kale järgi. Ehkki tippaegadel, mis jäid 1930–1970 aastate vahele, võis Võrtsjärvel näha koguni 70 kalepurjekat, olid kalastusmeetodite muutumise tõttu Nõukogude aja lõpuks nad kõik hävinenud.

Ühe viimase elusoleva paadimeistri Väino Leiaru juhendamisel 2005 aastal valminud kalepaat “Paula” on ainukene omasuguste seas ning pakub vanalaevandus ning kalastushuvilistele sõite Võrtsjärvel ning selle saartel.

 

Tehnilised andmed ja ehitus

Purjekas “Paula” ehk ühemastiline kalepaat on 12 meetrit pikk, masti kõrgus on 15 meetrit. Ta on madala süvisega, aga randumisel ja madala vee puhul üles tõstetav svert ulatub vaid meetri ja kahekümne sentimeetri jagu veepinnast allapoole. Kale kahvelpurjed võimaldavad tal purjetada kuni 45 kraadise nurga all vastu tuult. Sarnaselt Peipsi lodjale ehitati ka kalepurjeka kere klinkerplangutuse meetodil.

 

Huvitavat

  • Ehitatud kalepurjekas on valminud viimase elusoleva paadimeistri näpunäidete järgi, kes noorusajal õpitud oskused Valma küla meestele edasi andis.
  • Kui uuenenud kalastusmeetodite tõttu kale kasutamine kalapüügis vähenema hakkas otsustasid kohalikud mehega sellega purjevõistlusi pidama hakata – nii sai alguse kuulus Võrtsjärve regatt.
Kalepurjekaga Võrtsjärvel