RANNAROOTSI JAALA

 

Jaala on Liivi (Riia) lahest Ruhnu saarelt pärinev traditsiooniline kahemastiline rannarootsi purjekas, mis oli rannarahva poolt kasutusel 1860 kuni 1920 aastateni. Jaala võis oma välimuse järgi juba kaugelt ära tunda – selle ahtripoolne mast seisis laeva keskel ja oli tahapoole kaldu, lühem vöörimast, mis kandis fokk- ja priipurje, seisis otse püsti. Jaalat kasutati põhiliselt hülgepüügiks, kuid tihti tehti sellega ka kaubasõite nii Eesti saartele, Riiga kui ka kaugemale Soome ning Rootsi suurematesse linnadesse. Selle graatsilise väikepurjeka autoriteks olevad rannarootslased on umbes tuhatkond aastat tagasi Läänemaale ning saartele asunud rootsi talupojad, kes siin kuni Teise maailmasõjani priviligeeritud rootsi õiguse järgi elasid.

Rannarootsi muuseumi eestvedamisel ülesehitatud jaala kodukohaks on iidne piiskopilinn Haapsalu, kust see pakub ühe ja mitmepäevaseid reise Väinamere saartele ning mõnikord isegi piiride taha. Jaala lõbus meeskond pakub huvilistele infot rannarahva navigatsioonikunsti ning rannarootslaste kultuuri kohta.

 

Tehnilised andmed ja ehitus

Jaala oli kõrge vööri ning ilusate joontega graatsiline rannapurjekas. Keskmiseks pikkuseks umbes 10 ja laiuseks 3 meetrit. Suuremalt jaolt pole jaala tekiga kaetud, vaid vöör on osaliselt kinnine ning katet pakuvad ka mõned tekilauad mõlemal pool veidi kaarjat ruhvikatust. Jaala ehitamine on nii keeruline kunst, et selleks kutsuti Rootsist kohale professionaalne laevameister. Kõigepealt hööveldati välja kiil ja täävid, ning ühendati need kõverakskasvanud puust kniidega. Seejuures kasutatakse sümmeetrilise kere tagamiseks elusuuruses sabloonmalle. Valminud kaarestikule kinnitatud laudadele antakse vajalik kuju aurupainutuse meetodil. Nagu ka teised traditsioonilised puulaevad saab ka jaala viimase lihvi tõrvamise näol.

 

Huvitavat

  • Jaalasid ehitanud rannarootslased elasid umbes tuhande aasta jooksul Eestis pool-autonoomse rootsiõiguse järgi. Tihti sõideti jaalatüüpi laevadel oma õigust nõudma Rootsi kuninga jutule, viimased teated taolistest reisudest pärinevad XVIII sajandist.
  • Ka 2003 aastal valminud jaala “Vikan” esimeseks reisiks sai ajalugu arvestades retk Rootsi kuningriiki, et toimetada Rootsi kuninga kätte kiri.
Rannarootsi jaalaga Väinamerel