KAHEMASTILINE KAHVELKUUNAR “IRIS”

 

“Iris” on ainukene säilinud Eesti lipu all sõitev kahemastiline kahvelkuunari tüüpi traditsiooniline purjelaev, mille sünniaastaks on 1945 ja sünnikohaks Soome. Seda tüüpi laevu kasutas rannarahvas kaubaveoks ja transpordiks nii Eesti vetes kui mujal Skandinaavias. “Iris” ehitati Soome lahele puiduvedamise laevaks. Kuunarite ehitamise tippaeg piirnes XX sajandi esimese poolega, peale teist maailmasõda asendusid Eestis, nagu mujal maailmaski, purjelaevad tasapisi mootorlaevadega. “Iris” sarnaneb kaljase tüüpi laevale, vaid tema tagumine mast on lühem kui eesmine - päris traditsioonilistel kaljastel oli aga lühemaks mastiks eesmine. Kahvelkuunar oli XX sajandini Läänemere üks populaarseimaid kaubapurjekaid.

Praegu seilab see kahemastiline ajalooline puitlaev kapten Ain Raie kogenud juhatuse all mööda Läänemerd – külastab Eestimaa saari ja Väinamere laidusid, uurib merelt Tallinna ning Pärnu siluette, vahel leiab aega isegi Riiga, Gotlandile ning Ahvenamaale purjetada.

 

Tehnilised andmed ja ehitus

Kahvelkuunareid ehitati mitmes mõõdus, purjekas “Iris” kuulub selle klassi väärikamate esindajate hulka. Pikkust jagub tal tervelt 30 meetrit, laiust 6,4 meetrit ning süvis ulatub 2.5 meetrini. Purjepinda on kahe purje peale kokku 226 ruutmeetrit. Juhuks kui tuult ei jätku on laeva külge kinnitatud ka 210 hobujõuline Scania TD mootor. Aluse veeväljasurve on 130 tonni ning pardale võtab “Iris” kuni 36 reisijat.

 

Huvitavat

  • Purjelaeva ehitamise kohta usuti Põhja-Eestis, et kui emapuu varastada tuleb valmiv laev eriti kiire.
  • Igal suuremal laeval usuti olevat oma isiklik kaitsevaim, keda Tallinnast Viru poole haldjaks ning läänepool kotermanniks kutsuti. Laevavaim tuli laeva laevaehituse aegu ning oli, kui tema eest hästi hoolitseti, laeva kaitsjaks ja meremeeste abistajaks.


Kahvelkuunar "Irisel" mööda Läänemerd