KAHEMASTILINE KAHVELKUUNAR “IRIS”
“Iris”
on ainukene säilinud Eesti lipu all sõitev kahemastiline kahvelkuunari tüüpi
traditsiooniline purjelaev, mille sünniaastaks on 1945 ja sünnikohaks Soome.
Seda tüüpi laevu kasutas rannarahvas kaubaveoks ja transpordiks nii Eesti vetes
kui mujal Skandinaavias. “Iris” ehitati Soome lahele puiduvedamise laevaks.
Kuunarite ehitamise tippaeg piirnes XX sajandi esimese poolega, peale teist
maailmasõda asendusid Eestis, nagu mujal maailmaski, purjelaevad tasapisi
mootorlaevadega. “Iris” sarnaneb kaljase tüüpi laevale, vaid tema tagumine mast
on lühem kui eesmine - päris traditsioonilistel kaljastel oli aga lühemaks
mastiks eesmine. Kahvelkuunar oli XX sajandini Läänemere üks populaarseimaid
kaubapurjekaid.
Praegu
seilab see kahemastiline ajalooline puitlaev kapten Ain Raie kogenud juhatuse
all mööda Läänemerd – külastab Eestimaa saari ja Väinamere laidusid, uurib
merelt Tallinna ning Pärnu siluette, vahel leiab aega isegi Riiga, Gotlandile
ning Ahvenamaale purjetada.
Tehnilised andmed ja ehitus
Kahvelkuunareid
ehitati mitmes mõõdus, purjekas “Iris” kuulub selle klassi väärikamate
esindajate hulka. Pikkust jagub tal tervelt 30 meetrit, laiust 6,4 meetrit ning
süvis ulatub 2.5 meetrini. Purjepinda on kahe purje peale kokku 226
ruutmeetrit. Juhuks kui tuult ei jätku on laeva külge kinnitatud ka 210
hobujõuline Scania TD mootor. Aluse veeväljasurve on 130 tonni ning pardale
võtab “Iris” kuni 36 reisijat.
Huvitavat
- Purjelaeva ehitamise
kohta usuti Põhja-Eestis, et kui emapuu varastada tuleb valmiv laev eriti
kiire.
- Igal suuremal laeval
usuti olevat oma isiklik kaitsevaim, keda Tallinnast Viru poole haldjaks
ning läänepool kotermanniks kutsuti. Laevavaim tuli laeva laevaehituse
aegu ning oli, kui tema eest hästi hoolitseti, laeva kaitsjaks ja
meremeeste abistajaks.

Kahvelkuunar "Irisel" mööda Läänemerd
|