HIIUMAALE PURJEKAS ‘ERNST JAAKSONIT’ VAATAMA

Kolmemastiline aastal 1939 valminud “Ernst Jaakson” praegu ise merd ei sõida, vaid seisab oma sünnisaarel Hiiumaal Sõru Merekeskuses Eesti ainukeses vanalaevade restaureerimise keskuses. Siia teeb vanalaevandus temaatilisi retki ka rannarootsi jaala, kuid huvilised saavad tulla ka omal käel. Sõru Merekeskus on tõeline maiuspala vanalaevanduse ning mereajaloo huvilisele – lisaks korralikule reisi- ning jahisadamale paiknevad selles vähemalt 600 aastases randumiskohas vastvalminud purjelaevade restaureerimise hall ning merekultuuri muuseum. Siin on külalistel võimalik oma silmaga jälgida Eesti vanima ning suurima säilinud purjelaeva “Ernst Jaaksoni“ taastamistöid. Lisaks meremuuseumist ja ehitusmeistritelt saadavale huvitavatele teadmistele on võimalik ka ise traditsiooniliste laevaehitustöödes kätt proovida – saab sepistada piiki või osaleda laua mõõtu hööveldamisel ning kinnitamisel. Sõru restaureerimiskeskuse vastu on huvi üles näidanud ka paljud skandinaavia traditsiooniliste purjepaatide omanikud – tulevikus võib Sõrust saada veelgi kirjuma programmiga vanalaevanduskeskus.

Peale Sõrus ringi vaatamist saab külastaja ka ülejäänud saarega tutvuda. Hiiumaa, Saaremaa järel suuruselt teine meresaar Eestis pakub oma rikkaliku taimestiku ja mitmete oluliste linnualadega loodusesõbrale nii mõndagi huvitavat. Tahkuna poolsaar Hiiumaa põhjaosas on üleni kaetud metsadega, mille keskele jäävad sood ja kinnikasvavad järved. Siin kasvab rohkesti taimharuldusi. Poolsaare tipus on 42,6 m kõrgune muljetavaldav vana tuletorn, mille tipust  avaneb uhke vaade poolsaarele. Tahkunas puutumatut loodust ilmestavad mitmed maa-alused ning pealsed militaarobjektid möödanikust, millega tutvumiseks on loodud ka õpperada. Olgu selleks siis Peeter Suure merekindluse kahurialused, Teise maailmasõja aegsed kahuripostid või massiivsed raudbetoonpunkrid. Hiiumaal on sõjaajaloolasele nii palju huvitavat, et kohalikud on loonud kõige sellega tutvumiseks Hiiumaa Militaarajalooseltsi

Kõpu poolsaar saare lääneosas on Hiiumaa vanemaid osi. Poolsaare teljeks on ligi 8000 aastat tagasi merest tõusnud moreenkõrgendik, mis ulatub Tornimäel kuni 68 meetrini üle merepinna. Sellel kohal asub Kõpu tuletorn, mis on ehitatud XVII sajandi algupoolel ja on üks maailma vanimaid tegutsevaid majakaid. Üleni metsaga kaetud Kõpust on leitud üle 80 haruldase taimeliigi, nende hulgas näiteks lehitu pisikäpp, väike käopõll, Russowi sõrmkäpp, soohiilakas, tõmmu käpp ja rohekas õõskeel. Harulduste kaitseks loodud Kõpu maastikukaitsealaga tutvumiseks on loodud ka piki Kõpu mägesid kulgev Rebastemäe matkarada.

 

Kallaste pank on umbes 400 meetri pikkune ja kuni 10 m kõrgune paepaljand. Panga lõunapoolses osas paljandub korallidest ja muudest mereselgrootutest moodustunud  biohermne riff, üks esinduslikumaid omataoliste seas Eestis. Panga paelõhedes kasvab mitmeid haruldasi sõnajala- ja õistaimeliike.  Läheduses, Hagaste paepealsel leidub nii looniite kui lubjarikkaid soolappe, kus  kasvab massiliselt käpalisi. Muistendi järgi olnud Kallaste panga sees Eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal Vanapagana sepikoda, kus ta kohalikele relvi valmistanud.

 

 Käina laht ja Kassari saar  Hiiumaa kaguosas on köitvad oma pärandmaastike – loopealsete, suurte kadakate, puisniitude ja randade poolest. Koos teetammidega eraldab Kassari madala Käina lahe merest peaaegu täielikult. See laht on Hiiumaa linnurikkamaid paiku. Rändeaegadel võib siin korraga näha kümneid tuhandeid uju-ja sukelparte. Pesitsusajal annavad siin tooni kühmnokk-luiged, kuid leidub ka põnevamaid linde, näiteks roohabekat, hüüpi ja naaskelnokka. Linnustikuga aitab tutvuda Orjaku mäele ehitatud esinduslik  linnuvaatlustorn ja õpperada.

Kohe Heltermaa sadama juures, kust kaudu käib põhiline praamiliiklus mandriga, paiknevad kaks huvitavat vaatamisväärsust. Sadamast tuleva maantee peale jäävas Suuremõisas paikneb nagu nimigi ütleb, väikesaare mõistes suur mõisakompleks, mida rahvasuus Suuremõisa lossiks hüütakse. Mõis on siin asunud juba 17. sajandist, mil seda on mainitud De la Gardie’de valdusena. Praegune mõisahoone valmis siiski 18. sajandi keskel krahvinna Stenbocki eestvedamisel, kelle järeltulijad selle Eesti kuulsaimale mõisnike suguvõsale Ungern-Sternbergidele kaotasid. Mõisa ajalooga tutvumiseks saab tellida giidiga jalutuskäike nii hoonetes kui mõisapargis asuval õpperajal. Suuremõisa lähedale jääb ka Pühalepa kirik – 1255 aasta paiku saksa-ordu poolt ehitatud ning Püha Laurentiusele pühendatud kindlus-kirik, mis sõdade jooksul mitmeid kordi täielikult rüüstati. Praegune 18/19. sajandist pärineva välisilmega kirik pakub oma erinevatest ajastutest pärit detailidega uurimist nii mõnekski tunniks. 

Hiiumaa ainukene linn Kärdla (rootsi keeles Kertil või Kärtellby) on nagu mitmed Eesti saared, saanud oma nime seda asustanud rootslaste käest – nimi ise tähendab tõlkes soist ning märga orgu. Praegu on Kärdla rohelusse uppuv aedlinn, mis pakub häid puhkamis ning suvitamistingimusi. Siin asub ka Hiiumaa Muuseum, kus saab tutvuda Kärdla pika ajalooga. Kärdlast läände jääb Ristimägi – omapärane erineva suurusega riste täispikitud kõrgendik. Ristimäe tekkelugu seostatakse Reigi rootslaste Ukrainasse asumisele saatmisega 1781 aasta augustis. Mõisnik Stenbocki poolt hüljatud tuhatkond rootslast pidanud ristimäel oma kodukoha viimase jumalateenistuse ja jätnud hulganisti riste. Hiljem on tekkinud pulmarongidel komme Ristimäele oma liitu ristiga kinnitada. Kärdla ja läänekaldal asuva suursadama vahele jääb maaelu ning talukultuuri tutvustav Soeru talumuuseum, koos traditsiooniliste kõrvalhoonete, suitsusauna ning ümbritsevaid puisniite tutvustava matkarajaga.

Hiiumaa laiud moodustavad loode-kagu suunas sirutuva saarestiku Hiiumaa kaguosas. Suuremad laiud neist on Saarnaki, Hanikatsi ja Vareslaid. Peaaegu kõigil laidudel on karjatatud loomi või tehtud heina, mille tulemusena on kujunenud vaheldusrikkad pärandkultuurmaastikud – niidud, loopealsed ja lehtmetsasalud, mida ka praegu säilitada üritatakse. Siinne madal meri on kala- ja linnurikas, ka laidudel pesitseb rohkesti linde. Lindude rände ning pesitsemise tõttu on väikesaarte külastamine piiratud ja selleks on vajalik eelnev kooskõlastus looduskaitseala keskusega. Väiksematel laidudel ja merekividel  käivad puhkamas viiger- ning hallhülged.

Peale Hiiumaa ja laidudega tutvumist võib purjeretke jätkata Saaremaa, Vormis või Muhumaa suunas.

« Tagasi