SOOMAA HAABJARAJAD

Eesti madal keskosa Peipsi - Võrtsjärve- Pärnu  suunalisel teljel on tõeline vetevald. Selle lääneossa jääb Soomaa Rahvuspark - suurte soode ja tulvavate jõgede maa. Selle piiresse jääb viis raba ning neid eraldavad metsad ja jõed koos ulatuslike luhaniitudega. Siinsed veeolud on ainulaadsed - rohked jõed rabade ja soometsade vahel saavad omavahel kokku üsna piiratud alal. Lähedal paiknevalt Sakala kõrgustikult alguse saavad veed võivad kevadiste sulade või suuremate vihmadega vallanduda sellise hooga, et vesi ei mahu enam jõgedesse ära. Seetõttu kordub vanatestamentlik veeuputus siin igal peaaegu igal aastal – siin nimetatakse üleujutuse aega viiendaks aastaajaks. Kevadine loodusjõudude mäng Soomaal on suurejooneline ja veidi julm. Tulvaala on sageli üle saja ruutkilomeetri suurune. Siinsete jõgede veetasemete erinevus madala ja kõrge veeseisu ajal on küündinud ligi 6 meetrini. Siinsetes taludes oli isegi lautadel kaks korrust – üleujutuse ajal koliti loomad kõrgemale. Õuetöid saigi siis teha vaid paadiga ja seetõttu ongi haabjas mõneski peres veel oma koha säilitanud.

 

Siinsetest jõgedest on tuntuim Halliste jõgi, mille lätted on Sakala kõrgustiku lõunaosas ja mis voolab kahe suure raba – Kikepera ja Öördi vahel. Halliste jõe äärde jäävad  Läti puisniit – maaliline lamm Tipu külast allavoolu, mida palistab võimas põlismets - Pääsma laas.

 

Raudna jõgi algab Viljandi järvest ja voolab läbi Soomaa kõige vaheldusrikkama pinnamoega alade. Selle jõe kaldad on ülemjooksul kõrged ja järsud, Halliste jõele lähenedes muutuvad need laugemaks ning lõppevad samuti laiade lammidega.

 

Soomaa jõgedest intiimseim on Raudna jõkke suubuv Lemmjõgi, mille salapära saabki nautida peamiselt paadist. Lemmjõgi on aeglane ja käänuline. Ta kulgeb loogeldes metsade vahel, palistatuna künnapuudest, tammedest ja toomingatest, paremal kaldal kummub Kuresoo kõrge rabarinnak.

 

Tõramaa jõgi on teiste Soomaa jõgedega võrreldes väike, selle ääres asub Soomaa rahvuspargi külastuskeskus. Kõik kirjeldatud jõed suubuvad üksteisesse lähestikku ja Halliste jõgi korjab kõigi väiksemate vendade veed kokku, et siis ise “vastuvoolu” Navesti jõkke suubuda. Jõgede kohtumisala on kõige populaarsem jõematkade piirkond. Suurveega võib põigata jõest välja lammile või sõita paadiga mööda metsi.

 

Soomaa elustik on huvitav. Paadimatkajatel tuleb sageli ületada risti üle jõe langetatud haabu,  siin võib näha ka teisi kobraste tegevusjälgi. Jõel on arvukas ka saarmas. Suurvee ajal on lammil rohkesti läbirändavaid veelinde. Soometsades kohtab valgeselg-kirjurähni ja kolmvarvas-rähni. Lammi kohal võib näha väike-konnakotkast või musta toonekurge. Luhtades leidub rohunepi pesitsuspaiku. Rabades elab kaljukotkaid. Suures rahvuspargis tunnevad end hästi ka suurkiskjaid – hundid, ilvesed ja karud. Luhtadel sinetavad siberi võhumõõgad, kohati kasvab ka niidu-kuremõõka ning erinevaid käpalisi.

 

Rahvuspargina kätkeb Soomaa endas mitmete loodusväärtuste kõrval ka kultuuripärandit. Kiviajast pärineva soome-ugri haabja traditsiooni säilimine Soomaa jõgedel on üks märkimisväärseimaid saavutusi. Selle ajaloolise sõiduriista tutvustamiseks toimuvad igal suvel Saarisoo turismitalus ehituslaagrid, lisaks saab haabjaga Soomaa jõgedel põnevaid retki ette võtta. Lisaks haabjale on üleujutatud piirkonnas säilinud ka teine omapärane nähtus – ripp- ning pukksillad. Nad paigaldati enne suurvett vajalikesse kohtadesse, et soodustada liikumist jõgede kallastel asuvate talude vahel, jääliikumise ning veetaseme alanemise aegu võeti sillad jällegi maha. Tihti toimetati nii teisele poole vett ka loomi – ülesanne, mille jaoks õhukesekerelised ja kitsad haabjad ei sobinud. Praegu on võimalik rippsildasid uudistada Sandra külas Karuskosel, Tipu külas Lätis, samuti Aesoos ja Leetval. Soomaa veeteid kasutati ka palgiparvetamiseks. Talvel olid sel soisel alal tähtsaks liikumisviisiks taliteed, mida mööda käis kaubavahetus Pärnu ja Viljandiga, veeti puu- ja ehitusmaterjali ja aeti muid tähtsaid asju. Selliseid regedel ja hobustel liikuvaid kaubareisijaid kutsusid kohalikud killavooriks.

 

Lisaks asub Soomaal Lubjasaares, Ivaski külas 19. sajandist pärit talukompleksis Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja Johann Köleri (1826-1899) majamuuseum. Siin saab tutvuda nii kuulsa kunstniku loomingu ning elu, kui traditsioonilise talueluga. Hüpassaares asub helilooja Mart Saare (1882-1963) majamuuseum, ning Väike-Männikul Talumuuseum, kus näitamiseks välja pandud XX sajandi algusaastatel rajatud kohaliku väiketalu olmet ja Soomaa kultuuripärandit tutvustav ekspositsioon. Loodushuvilised saavad lisaks Soomaa Rahvuspargi keskuse külastamisele ning loodusradadel matkamisele läbi käia ka Sandra külas asuvast Kurekiiva topiste talumuuseumist, kus lisaks enam kui 50 eksponaadi vaatamisele saab rääkida ka topisemeistri ja taluperemehe Peeter Rohilaga.

« Tagasi