RANNAROOTSI JAALAGA VÄINAMEREL

Jaala kodusadamaks on pika ajalooga mereäärne kuurortlinn Haapsalu. Haapsalu on olnud varakeskajal Lääne-Eesti tähtsaimaks keskuseks, Piiskopilinnuse asukoht, linna õigustega juba XIII sajandist. Vahepeal oma endise hiilguse kaotanud Haapsalu sai uue hingamise XIX sajandil, mil sellest kujunes Venemaa tsaariõukonna suvituskoht. Ka praegu on Haapsalu jõudsalt edenev suvituskeskus ning mudaravikuurort. Piiskopilinnus ning seal asuv muuseum pakuvad tõelise elamuse ajaloohuvilisele – lisaks taastatud linnusele saab näha ka leitud relvakogu, kuulda tollasest rõivamoest ning Saare-Lääne piiskopkonnast laiemalt. Haapsalus asub ka Rannarootsi muuseum, mis pakub pilguheitu rannarootsi vähemuskultuuri ajalukku ning jutustab selle rannarahva purjeka jaala loo. Endises raekojahoones asuv Läänemaa Muuseum annab ülevaate kogu lääne eesti ajaloost laiemalt.

 

Ehkki jaalapurjekas ise pärineb Pärnu lahes asuvalt Ruhnu saarelt sõidetakse sellega eelkõige mööda Eesti saarte ja mandri vahele jäävat käärulise rannajoonega madalat saarterikast Väinamerd. Avamerega võrreldes on laine Väinameres nõrgem, vesi magedam ja talvine jää paksem. Vaheldusrikkaid vaateid pakkuv meri on populaarne purjetajate (Muhu väina regatt) ja kalameeste seas. Siia meelitavad huvilisi ka paljud väikesaared ja laiud. Lääne-Eestis ja saartel paljandub paekivi otse maapinnal või selle lähedal. Kunagi mere poolt kujundatud paeastangud kulgevad katkelise ketina Matsalu lahe lõunarannikult läänesaartele. Lubjarikkale pinnasele on iseloomulikud liigirikkad taimekooslused - loopealsed ja puisniidud. Nende hooldamiseks on viimasel ajal hakatud korraldama üha enam populaarsust koguvaid talgulaagreid.

Rannikumaastik on alalises muutumises, sest maakoor kerkib selles piirkonnas umbes 20 cm sajandi jooksul. Nii saavad endistest lahtedest roostikurikkad rannikulõukad ja järvedest madalsood. Merest kerkivatel rannamadalatel on rohkesti rannaniite, kus elab mitmeid haruldasi liike – näiteks niidurüdi ja kõre.  Väinamere rohketele laidudel pesitseb hulgaliselt linde, s.h. hahku, tõmmuvaeraid ja rohukosklaid. Viimasel ajal annavad siiski tooni hõbekajakad ja kormoranid. Merel peatuvad rändeaegadel sajad tuhanded aulid ja tõmmuvaerad.

Jaala kodusadamast mõne tunnise purjetamistee kaugusele Noarootsi suunas jääb roostikurikkaid rannikujärvi ja merelahti hõlmav Silma looduskaitseala. See piirkond on Matsalu kõrval Lääne-Eesti suurimaid veelindude rändepeatusalasid ja pesitsuskohti. Kaitseala külastuskeskus asub Noarootsis Saare (Lyckholmi) mõisas. Selle lähedale jääb Sutlepa meri, suurim siinsetest rannikujärvedest. Järve ääres on pilliroost onnid, vaatetornid ja laudtee, mis võimaldab roostikulindudega tutvuda. Siin võib kuulda hüüpi ja hea õnne korral kohata roohabekat ja sarvikpütti. Linnutorne leidub ka Saunja külas ning Haapsalus. Silma lahed on Väinamere kaladele oluliseks kudepaigaks. Kalade kudemisajal võib siin korraga näha kümneid merikotkaid.

 

Haapsalust päevateekonna kaugusel asuv Vormsi saar (tõlkes ’Ussisaar’) on põline rannarootslaste asuala, mida reedavad ka võõrapärased kohanimed. Viimased rannarootslastest, kes siia juba 13. sajandil elama asusid, jätsid need alad Teise maailmasõja eel Rootsi pagedes. See omapärane kadakane väikesaar pakub nii looduskauneid kohti kui nii mõndagi huvitavat ajaloolist. Koha peal saame teada, miks ei ole Vormsi kirikul torni, miks on surnuaial üle 300 kivist sammaldunud rõngasristi ja kuidas eristada shoti mägiveist karust. Kindlasti tasub peatuda valgetest lubjakividest rannavallidega rannikul Saxby tuletorni juures. Vormsi paepealsed taimekooslused on rikkad orhideede poolest. Käpalisi on eriti rohkest Diby poolsaare loometsas ja Prästviigi järve põhjaosa allikalistel kallastel. Rumpo poolsaarel tiheda kadastiku seas on erakordselt liigirikkad ja haruldased samblikukooslused, erinevaid samblikke kasvab siin üle 160 liigi. Linnuliike on lindude rändeteel asuval Vormsil registreeritud 211 liiki, millest esiletõstmist väärivad rabapistrik, kassikakk, hüüp, balti risla ja rukkirääk. Teel Vormsi suunas saab peatuse teha ka kadakasel Hobulaiul, mis oma nime saanud selle järgi, et Saare-Lääne piiskop seal oma hobuseid armastas karjatada.

Jaalateele jääv Osmussaar, rootsipärase nimega Odensholm, on samuti tuntud rannarootsi ala. See pisike saar oli enne Nõukogude Liidu sõjaväe kontrolli alla minekut koduks 130 rannarootslasele. Peale Vene vägede lahkumist 1992 aastal pakub saar omapärast vaatepilti, kus paekivist sajandivanuste taluhoonete varemed on läbisegi rohmakate militaarpunkrite ning -ehitistega, mis aeglaselt lagunevad. Kõndides rohkem kuni saja aasta vanuste mitmest rahvusest pärinevate sõdurite haudade ning seda ümbritseva kauni looduse keskel tekib tunne, et olete eksinud Andrei Tarkovksi filmi ’Stalker’. Osmussaar viib teid ajas tagasi ning annab unustamatu võimaluse kaasa elada selle suurvõimude kohtumispaigaks olnud saarekese ajaloole.

Saaremaal, Eesti suurimal saarel ning viikingiajastu keskusel oli Läänemere-äärsete maade muinasajaloos küllaltki aukartustäratav kuulsus. Kaali meteoriidikaater on ilmselt kogu Euraasia mandril kõige paremini ligipääsetav ja ühtlasi silmale kõige selgem taevakivi maale kukkumisest tekkinud auk. Meteoriidi kukkumise umbkaudseks ajaks on hinnatud 4500 e.Kr. –ajal, mil siia juba elama asunud inimesed seda märkama pidanuks. Arvatavasti just seetõttu leiab nii Resti kui ka teiste Läänemere-äärsete rahvaste folkloorist palju viiteid taevast langevale päikesele või rauale. Saaremaal asub ka Eesti üks vanimaid arheoloogilisi vanalaeva leide – Maasilinna laev. See 16. sajandist pärinev purjepaat on konserveeritud tema leiukoha lähedal Osmussaares ning teda on võimalik eelneva etteteatamisega uudistama minna. Kadakatesse ja tuulikutesse uppuv Saaremaa pakub uurimist mitmeteks päevadeks – seda nii  käsitöö-, vanalaevanduse-, ajaloohuvilisele kui suvitajale.

Lisaks on jaalal võimalik sõita Väinamere teistele saartele või laidudele, põigata ka kaugemale Läänemerele või soovi korral lausa piiride taha. Kui kapteni nõusse saab võib kasvõi Rootsi kuninga jutule põrutada.

« Tagasi