KAHVELKUUNAR “IRISEL” MÖÖDA LÄÄNEMERD

Ainukene Eesti lipu all seilav kahvelkuunar “Irisel“ on olenevalt aastaajast erinevad kodusadamad. Kevadel ning sügisel on “Iris“ ankrus Pirita sadamas Tallinnas, Jaanipäevast augusti keskpaigani teeb ta aga väljasõite Pärnust, külastab Väinamere saari, Riiat ning Ahvenamaad. Lisaks maarottide jaoks tehtud lõbusale põhiprogrammile kolmveerand sajandi vanuse puitlaeva pardal pakuvad ka „Irise“ ankrupaigad ja reisisihid palju vaatamist ning uudistamist.

Täielikult säilinud vanalinnaga UNESCO Maailmapärandi nimistusse kuuluv Tallinn pakub rohkem kui ühe reisi jooksul endasse talletada võimalik. Kuldne hansaaeg on jätnud linna oma jälje nii rohkete kunsti- ja arhitektuurimälestiste kui säilinud keskaegse miljöö näol. Omanäolisim on näiteks Tallinna Raekoda koos raeplatsiga, mida on kirjalikes allikates esmamainitud 1322. aastal. Selles enam kui 600 aastase ajalooga hoone korraldatakse linnarahvale näituseid ning kontserte, raeplatsil toimuvad keskaegsed Vanalinnapäevad ning mitmed laadad ja üritused. Silmailu pakub ka säilinud linnamüür koos suurtükitornidega, mis kokku moodustasid 16. sajandiks ühe tollase võimsaima kaitsesüsteemi. Tornidest väärivad eraldi mainimist 38 meetri kõrgune Läänemere võimsaim suurtükitorn Kiek in de Kök ning 20 meetri kõrgune, kuid hiiglasliku ümbermõõduga 155 laskeavaga Paks Margareeta. Esimeses neist on väljapanek Tallinna ajaloost, teises aga paikneb Eesti Meremuuseum.

Võimast vaatepilti pakub ka 13-14. sajandil ehitatud Toompea loss, mis kõrgub üle linna järsu paeastangu serval. Eesti ühte vanemasse arhitektuurilise kompleksi kuulub ka linnuse 48 meetrine edelatorn Pikk Hermann, kus peale taasiseseisvumist lehvib Eesti lipp. Lisaks uhkustab Tallinn mitmete säilinud gildihoonete, kaupmeeste majade, mitmete aukartustäratava vanusega kirikutega. Euroopa kõige kõrgemaks peetud Oleviste kirik, üht kuulsaimat keskaegset taiest - Lübecki meistri Bernt Notke „Surmatantsu“ (15. sajand) hoidev Niguliste kirikning Toompeale püstitatud tsaariaega meenutav Nevski katedraal on ainult mõned meeldejäävad sakraalehitised, mida tasub külastada. Koos mitmete kultuuriürituste ning festivalidega on vaatamisväärsustest pungil Tallinn ammendamatu elamuste hankimise paik.

Kuunar „Irisega“ on võimalik saada merelt hea panoraamvaade rohkete tornide ning kõrghoonetega linnale. Lähemalt uuritakse ka sünget mereääres kõrguvat hüljatud Patarei vanglakompleksi ning kurikuulsat Lennusadamat. Üks võimalikke edasise reisi sihtpunkte on Tallinna lahes paiknev Naissaar, mis pakub külastajatele nii ilusaid liivarandu, kaunist loodust kui huvitavaid militaarvaatamisväärsuseid. Saare asukohast tingituna on ta olnud strateegiline sõjaline objekt nii Taani, Rootsi, Vene, Eesti kui Nõukogude Liidu ajal ning talletanud endasse osakese igast ajastust. Alaline asustus tekkis saarele 1469. aastal ning kuni XX sajandini olid enamik elanikkonnast kakskeelsed rannarootslased. Suuri muutusi tõi saare elanike jaoks I Maailmasõda, mil seose merekindluse ehitamisega 1913. aastal kogu asustus likvideeriti. Ehkki sõja lõppedes saar taasasustati läks Naissaar peale II Maailmasõda Nõukogu Liidu kätte ning muudeti suletud militaarseks piiritsooniks.

Kõrvuti mahajäetud militaarehitiste ning rannarootslaste endiste taluhoonetega laiub saarel kaunis loodus, mille säilitamiseks on loodud Naissaare Looduspark. Naissaare vaid 7000 aastat tagasi merest kerkinud maastik koosneb põhiliselt madalatest rannavallidest ning astangutest, mida saare kesk- ja idaosas ilmestavad endistest laguunidest tekkinud sooalad. Märkimisväärseim kaldaastang on Savikallas Põhjaküla asula kohal. Peamiselt on Naissaar kaetud madalsoo lappidega vahelduvate metsadega. Omapärasem taimekooslus ootab loodusehuvilisi idarannikul Taani kuninga aias. Inimasustusega tekkinud pärandkooslused ning liigirikkus on kahjuks karjatamise lakkamisega kaduma hakanud, kuid selle eest võib Naissaar uhkustada enam kui 140 samblikuliigiga. „Irisel“ saabunud külalised võivad saarel ringi vaadata militaarsemas stiilis üüriveokitega või intiimsemalt loodusega tutvust tehes. 

Tallinnast lõuna pool paiknevast Lohusalu sadamast teeb „Iris“ väljasõite Pakri saartele. Väike- ehk Ida-Pakri asub vaid 3 kilomeetri kaugusel tsaar Peeter I merekindluse asukohast ning kunagisest Nõukogude Liidu strateegilisest sõjaväelisest tugipunktist Paldiskist. Saarte püsiasustuse alguseks loetakse aastat 1345, mil 5 rootsi perekonda ostsid Padise kloostrilt Suur- ehk Lääne-Pakri ning hakkasid seal rukist kasvatama, sealt tulnud ka saarte rootsikeelne nimi Rågöarna – Rukkisaared. Veel esimese vabariigi aegu oli saartel üle saja taluga õitsev külaelu keskus, kuid Nõukogude võimuga sunniti tsiviilisikud lahkuma ning Pakri saartest sai sõjaväebaas ning lennuväe õppepommitamise polügoon. Sõjaväelinnakute kõrval valmis ka kahte Pakri saart ühendav üle pisikese Langgranne kulgev tammtee.

 

Väike-Pakriga tutvumiseks on loodud ka 12 kilomeetrine matkarada, mis hõlmab kuni 17 meetri kõrguseid paeastanguid, kidura kadastikuga kaetud loopealseid ning sajandivanuseid suurtükipatarei kaevikuid, tulepesasid ja muid militaarobjekte. Pakri maastikukaitseala kauni looduse taustal torkavad teravalt silma lagunenud sõjaväelinnakud, nõukogude armeest jäänud masinad ja rauakolu, ning saarte vahelisest väinast välja turritavad kolme laeva vrakid. Saari ühendava tammi kaudu saab kuiva jalaga ka Suur-Pakrile. Ka siin vahelduvad pommilehtrid ja militaarehitised kauni loodusmaastikuga. Saare lõunatipus on säilinud ka 1890. aastast pärinevad Kivikiriku varemed koos surnuaiaga. Kiviklibusel loodeneemel sirgub 1920. ehitatud natuke viltune tuletorn ning paikneb liigirikas looniit, kus võib leida kasvamas nõmmliivateed, kollast hunditubakat, ja kukeharja. Saare looduse ning vaatamisväärsustega tutvudes tuleb aga olla ettevaatlik eelkõige kõrgetel ja libedatel pankrannikutel matkates, kuid ka militaarjäänuste läheduses.

Pärnu, mis on „Irise“ kodusadamaks jaanipäevast augusti lõpuni, on Eesti üks vanimaid asulapaiku ning kuulsaim kuurortlinn. Siit leitud kiviaegne Pulli asulakoht dateeriti arheoloogide poolt üle 9000 aasta vanuseks. Rohke leiumaterjaliga saavad huvilised tutvuda Pärnu muuseumis, kus lisaks esiajaloole ka keskaeg ning hilisem ajalugu hästi esindatud on. Hansalinn Pärnu võib uhkustada ka 14 sajandist pärineva omapärase keskaegse laeva, nimelt ühemastilise kaubakoge leiuga. Praegu on käimas ka hansakoge rekonstrueerimine arheoloogilise leiu põhjal. Lisaks pakub linn nii mõndagi arhitektuurihuvilisele – olgu selleks siis 15 sajandil vanglana rajatud linnamüüri osa Punane torn, 18. sajandil valminud barokne Eliisabeti kirik või arvukad Põhjasõjaaegadest säilinud kaupmeeste ja linnahärrade majad. Rohelusse uppuvate parkide ning skulptuure täispikitud mereäärne linn sobib hästi pikkadeks jalutuskäikudeks ning on oma rohkete raviasutuste ja võrratute randade tõttu mõnusaks suvituskohaks. Suvel on Pärnu ka rikkaliku kultuuri ja meelelahutusprogrammiga ööelu keskuseks.

„Iris“ teeb Pärnust soovijatele mitmesuguseid reise. Saab külastada Pärnu lahes Läti piiri ääres paiknevat omapärase kultuuripärandiga Ruhnu saart. Ehkki inimene jõudis hülgeid küttides Ruhnule juba üle 7000 aasta tagasi on Ruhnut esmamainitud alles 1341. aastal Kuramaa piiskopi vabaduskirjas, millega antakse tollal pea kõiki Eesti saari asustanud rannarootsi talupoegadele luba elada priviligeeritud rootsi õiguse järgi. Ruhnu on praeguseni jäänud tugevate põllumajandustraditsioonidega saareks – kasvatatakse eesti maatõugu veiseid ja lambaid, kohapeal valmistatakse käsitsi mitmeid piimatooteid. Kuid rutiinseks saare ajalugu nimetada ei saa – säilinud kirikuraamatutest on näha, et 1676-77 aastal näiteks käisid mereröövlid Ruhnut rüüstamas. Põhjasõja ajal käis pisikese saare pärast vene ja rootsi sõdurite vahel paras taplus ning ka mõrvad, maksupettused ja jumalateotamised ei ole muidu jumalakartliku väikesaare asunikele võõrad. Vaatamisväärsustest on lausa kohustuslikuks mitmete klerikaalsete kunstitaiestega Ruhnu Püha Magdaleena kirik, mille ehitusaasta 1643 teeb temast kogu Eesti vanima säilinud puitehitise. Külastajaid ootab ka väikesaare ajalugu kajastav Ruhnu Muuseum. Loomadest on Ruhnu koduks haruldasele juttselg kärnkonnale, viiger – ja hallhüljestele. Kuunar „Irise“ pardal saabunud saavad peale pikka vanalaevanduselamust idüllilisel väikesaarel Ruhnu kirju pärandiga tutvuda. Tagasi Pärnusse jõudes võib kuurortlinnas meeldivalt aega veeta või suunduda edasi lähedal asuvasse Soomaa Rahvusparki maailma vanima laevatüübi haabjaga tutvuma.

« Tagasi