KOLMEMASTILINE PURJEKAS “ERNST JAAKSON”
35
meetrit pikkune 8 meetrit laiune kolmemastiline mootorpurjekas “Ernst Jaakson”
on Eesti säilinud vanalaevadest suurim. See väärikas laev ehitati vahetult enne
Teist Maailmasõda, aastatel 1937-39 Hiiumaal Õngu küla rannakoplis. Alguses
vedas laev Loksalt telliseid Saaremaa randa Jaagurahule ning palke saartelt
Tallinna, kuid suurema osa oma noorusest veetis ta välismaal. Nüüd, peale poolt
sajandit on see hiiglane toodud restaureerimistöödeks tagasi Sõru sadamasse
Hiiumaal, mis on Eesti ainukene puulaevade restaureerimise keskus. Meremuuseumi
andmetel seilas alus “Arne” nime kandes 1950. aastani Panama lipu all, hiljem taas
“Alarina” USA lipu all. 1969. aastast
alates seisis laev Taanis Hobro sadamas. 1998. a. pukseeriti laev Taanist
tagasi Hiiumaale.
Praegu
ootab “Ernst Jaakson” huvilisi Sõru sadamas Eesti ainukeses puulaevade
restaureerimise keskuses. Külalised saavad lähemalt tutvuda laevaehituse telgitagustega,
külastada Sõru Meremuuseumit ja matkata Hiiumaa loodusradadel.
Tehnilised andmed ja ehitus
“Ernst
Jaaksoni” ehitamisest mäletavad tollal väikesed poisid olnud hiidlased Valter
Vannas ja Hartvig Engso järgmist. Laevameister Peeter Himmist ning sepasellid
kutsuti Saaremaalt, sealt toodud ka ehituspuit. Kõigepealt ehitanud meister
platvormi, kuhu teinud elusuuruses laeva kaarte plaani. Selle järgi tahuti
välja tammepuust päriskaared, mis keskelt tapiga kiilupuu külge ühendati. Valminud
kaarestiku ümber hakati aurukastis kuumutatud laudu painutama. Plangud neediti
kere külge suurte tsingitud neetidega, mille jaoks oli eelnevalt augud ette
puuritud. Väljastpoolt kaeti needid puust punniga. Ka purjed õmmeldi Hiiumaal
Õngul, Peedu talus. Vaid mastid ja kajutid lisati hiljem kui laev oli puksiiris
Loksale jõudnud.
Huvitavat
- Peale 2004 aasta
suvel Helsingi lähedal uppunud kahemastilise kaljast “Hval” on “Ernst
Jaakson” üks kahest ainukesest allesjäänud Eestis valmistatud vanast
purjelaevast. Teine alles jäänud Eestis ehitatud purjelaev on Rootsis
paiknev “Hoppet”.
- Hiiumaalt pärit Valter Vannas mäletab, et laevameister
Himmist olla täävi ehk laeva nina, mis tapiga kiilu külge kinnitatakse, alla
pannud kahekroonise hõberaha. See pidi laevake õnne ning omanikule raha tooma.
-
Laeva vettelaskmise ajal juhtunud ka õnnetus, mille kohta
Vannas mäletab rääkida: “Ühel hommikul pandi tiiviks tali, mis tõmbas, ning sel
oli stopp peal. Siis mindi kahe mehega sinna. Kui üks võttis stopi pealt
ära, oli teine rinnuli otsa peal. Ja kui siis tali lahti pääses, viskas mehe
kümmekond meetrit eemale merde. Stopi äravõtja tõmbas ise pea alla ja karjus
lažittt! Teine aga ei osanud vene keelt ja läks merde,”
- 1944.
aasta hilissuvel üritas Alar Kõrgessaare sadamast Rootsi põgeneda, kuid
Saksa merevägi pidas selle kinni. Teine katse Haapsalust lõppes
siiski õnnelikult.
Hiiumaale purjekas "Ernst Jaaksonit" vaatama
|