KOLMEMASTILINE PURJEKAS “ERNST JAAKSON”

 

35 meetrit pikkune 8 meetrit laiune kolmemastiline mootorpurjekas “Ernst Jaakson” on Eesti säilinud vanalaevadest suurim. See väärikas laev ehitati vahetult enne Teist Maailmasõda, aastatel 1937-39 Hiiumaal Õngu küla rannakoplis. Alguses vedas laev Loksalt telliseid Saaremaa randa Jaagurahule ning palke saartelt Tallinna, kuid suurema osa oma noorusest veetis ta välismaal. Nüüd, peale poolt sajandit on see hiiglane toodud restaureerimistöödeks tagasi Sõru sadamasse Hiiumaal, mis on Eesti ainukene puulaevade restaureerimise keskus. Meremuuseumi andmetel seilas alus “Arne” nime kandes 1950. aastani Panama lipu all, hiljem taas “Alarina” USA lipu all. 1969. aastast alates seisis laev Taanis Hobro sadamas. 1998. a. pukseeriti laev Taanist tagasi Hiiumaale.

Praegu ootab “Ernst Jaakson” huvilisi Sõru sadamas Eesti ainukeses puulaevade restaureerimise keskuses. Külalised saavad lähemalt tutvuda laevaehituse telgitagustega, külastada Sõru Meremuuseumit ja matkata Hiiumaa loodusradadel.

 

Tehnilised andmed ja ehitus

“Ernst Jaaksoni” ehitamisest mäletavad tollal väikesed poisid olnud hiidlased Valter Vannas ja Hartvig Engso järgmist. Laevameister Peeter Himmist ning sepasellid kutsuti Saaremaalt, sealt toodud ka ehituspuit. Kõigepealt ehitanud meister platvormi, kuhu teinud elusuuruses laeva kaarte plaani. Selle järgi tahuti välja tammepuust päriskaared, mis keskelt tapiga kiilupuu külge ühendati. Valminud kaarestiku ümber hakati aurukastis kuumutatud laudu painutama. Plangud neediti kere külge suurte tsingitud neetidega, mille jaoks oli eelnevalt augud ette puuritud. Väljastpoolt kaeti needid puust punniga. Ka purjed õmmeldi Hiiumaal Õngul, Peedu talus. Vaid mastid ja kajutid lisati hiljem kui laev oli puksiiris Loksale jõudnud.

Huvitavat

  • Peale 2004 aasta suvel Helsingi lähedal uppunud kahemastilise kaljast “Hval” on “Ernst Jaakson” üks kahest ainukesest allesjäänud Eestis valmistatud vanast purjelaevast. Teine alles jäänud Eestis ehitatud purjelaev on Rootsis paiknev “Hoppet”.
  • Hiiumaalt pärit Valter Vannas mäletab, et laevameister Himmist olla täävi ehk laeva nina, mis tapiga kiilu külge kinnitatakse, alla pannud kahekroonise hõberaha. See pidi laevake õnne ning omanikule raha tooma.
  • Laeva vettelaskmise ajal juhtunud ka õnnetus, mille kohta Vannas mäletab rääkida: “Ühel hommikul pandi tiiviks tali, mis tõmbas, ning sel oli stopp peal. Siis mindi kahe mehega sinna. Kui üks võttis stopi pealt ära, oli teine rinnuli otsa peal. Ja kui siis tali lahti pääses, viskas mehe kümmekond meetrit eemale merde. Stopi äravõtja tõmbas ise pea alla ja karjus lažittt! Teine aga ei osanud vene keelt ja läks merde,”
  • 1944. aasta hilissuvel üritas Alar Kõrgessaare sadamast Rootsi põgeneda, kuid Saksa merevägi pidas selle kinni. Teine katse Haapsalust lõppes siiski õnnelikult.

Hiiumaale purjekas "Ernst Jaaksonit" vaatama